Eesmärk on kirjeldada kahte erinevat nähtust (tehnoloogiat, kommet, praktikat) Interneti varasemast ajaloost, mis:
1. on tänasele netikasutajale ikka veel tuttav;
2. on tänaseks juba täiesti kadunud või asendunud uute tehnoloogiatega.
1. E-post
Elektronkiri on Internetiühendust võimaldavas seadmes (nt telefon, arvuti) koostatud kiri, mida edastatakse ning võetakse vastu arvutivõrkudes elektroonilisel kujul. E-kirju hakati esmakordselt edastama 1960ndatel aastatel. Koheseks sõnumivahetamiseks vajasid varajased e-posti süsteemid, et nii e-kirja autor kui ka vastuvõtja oleks samal ajal seadmega arvutivõrku ühendatud. Tänased meilisüsteemid baseeruvad "salvesta ja edasta" (ingl k store-and-forward) põhimõttel, mis tähendab, et kasutajad ei pea samaaegselt seadmega võrgus olema.
Tänapäeval on e-kirjade saatmine üks levinumaid suhtluskanaleid nii kodus kui kontoris. Isiklikult arvan, et e-kirjade saatmine on muutnud igapäevase inimestevahelise suhtluse tunduvalt kiiremaks ja mugavamaks ning usun, et paremat alternatiivi ametlikumaks kirjavahetuseks ei leidu. Just nimelt "ametlikumaks" kirjavahetuseks, sest sisetunne ütleb, et õppejõule või peaaegu tundmatule töökaaslasele on viisakas e-maili teel läheneda, sõpradega suhtlemiseks kasutan eelistatult Skype'i või Facebook Messenger'i.
Tänapäeval on e-kirjade saatmine üks levinumaid suhtluskanaleid nii kodus kui kontoris. Isiklikult arvan, et e-kirjade saatmine on muutnud igapäevase inimestevahelise suhtluse tunduvalt kiiremaks ja mugavamaks ning usun, et paremat alternatiivi ametlikumaks kirjavahetuseks ei leidu. Just nimelt "ametlikumaks" kirjavahetuseks, sest sisetunne ütleb, et õppejõule või peaaegu tundmatule töökaaslasele on viisakas e-maili teel läheneda, sõpradega suhtlemiseks kasutan eelistatult Skype'i või Facebook Messenger'i.
 |
| Elektroonne kirjavahetus aastast 1971. |
2. ARPANET
ARPANET (Advanced Research Projects Agency Network) on USA kaitseministeeriumi poolt aastal 1969 loodud esimene TCP/IP pakette vahetav arvutivõrk. Põhiliselt oli tegemist teaduse arendamise projektiga, mis ühendas omavahel USA ülikoolide arvutuskeskusi.
1971. aastal oli antud võrku ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit (ingl k host) ning ligi 10 aastat hiljem oli nende arv suurenenud 20 korda (500 host-i). Projekti käigus arendati ka protokollid ühendamaks omavahel eraldiseisvaid arvutivõrke (ing k internetworking). ARPANET'i loetakse tänapäevase Interneti eelkäijaks ja rajajaks. 1990. aastast ARPANET-i enam ei eksisteeri, kuna tehnoloogia oli ajale jalgu jäänud.
1971. aastal oli antud võrku ühendatud 15 asutust ja 23 arvutit (ingl k host) ning ligi 10 aastat hiljem oli nende arv suurenenud 20 korda (500 host-i). Projekti käigus arendati ka protokollid ühendamaks omavahel eraldiseisvaid arvutivõrke (ing k internetworking). ARPANET'i loetakse tänapäevase Interneti eelkäijaks ja rajajaks. 1990. aastast ARPANET-i enam ei eksisteeri, kuna tehnoloogia oli ajale jalgu jäänud.
 |
| ARPA võrgu kaardistus aastast 1973. |
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi paljud tehnoloogiad (mis on olnud aktuaalsed enne 1991. aastat) on täielikult välja surnud või asendunud uute ja moodsamate lahendustega, on sellegipoolest ka neid, mida inimesed hetkel siiani aktiivselt oma eludes kasutavad.
Comments
Post a Comment