Nädal 7 (20.10 - 27.10) – Litsentsid ja autoriõigus

Avavara (ingl k open-source software, free software) näol on tegemist avatud lähtekoodiga tarkvaraga, kus kasutajal on õigus eesmärgist sõltumatult tarkvara paljundada, lähtekoodi uurida, seda muuta ja muudetud tarkvara samadel tingimustel edasi levitada. GPL (General Public Licence) on laialdaselt kasutatav avavara litsents, mis annab kasutajale ülalnimetatud õigused tarkvara töötlemiseks.

GPL on tänaseks tuntuim vaba tarkvara litsents ja seda kasutatakse ligi 70% vabavara rakenduste juures. Samas tuleb silmas pidada GPL-i copyleft meetodit, mis seisneb selles, et kasutaja poolt muudetud või täiendatud vabavara versioonid peavad olema sama litsentsiga.

FSF (Free Software Foundation), kelle põhiteeneks loetakse GPL-i litsentsi väljatöötamist, eristab järgmiseid copyleft tasemeid:

1. Väga tugev copyleft (AGPL) – antud litsentsi puhul tuleb ka võrgu kaudu kasutamise puhul lähtekood avalikustada. Näitena võiks siia tuua näiteks HumHub-i (URL https://humhub.org/en) platvormi, mida kasutatakse sotsiaalvõrgustikuna.

2. Tugev copyleft (GPL) – tuleb viia kõik originaalil põhinevad loodud tarkvarad sama litsentsi alla, kusjuures erandiks on üle veebi kasutatav vabavara.

3. Nõrk copyleft (LGPL) – antud litsentsi kasutatakse tavaliselt tarkvara teekide (ingl k Software Library) puhul ning loodud alamprogrammide kogumikke võib ühendada mittevabade rakendustega.

Näide: Mozilla, OpenOffice.org

4. Puuduv copyleft – puuduva copyleft printsiibiga võib luua tuletatud töö mingi teise litsentsi all ja ei pea vastama avavara litsentsile.

Näide: X Windows System

Comments